Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-25867

Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-25867
by


Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-25867

Üllar Talviste vs Kalle Muuli

Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine ja mittevaralise kahju hüvitamine

 Download PDF

K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus
Kohtunik Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number 2-13-25867
Tsiviilasi Üllar Talviste hagi Kalle Muuli vastu ebaõigete andmete
ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagihind 28 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Üllar Talviste (isikukood 35603200374, Rävala pst 4,
10143 Tallinn, e-post ullar.talviste@lextal.ee), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Olav-Jüri Luik (Advokaadibüroo
LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post olavi@lextal.ee)
Kostja Kalle Muuli (isikukood 3580110244, elukoht Võidu tn
45, 11212 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria
Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne (Maria
Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post
menetlus@mmab.ee)
Kohtuistung 13.03.2014
Kohtuistungil osalenud
isikud
Hageja Üllar Talviste
Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Kostja Kalle Muuli
Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-
Rohtmets ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne
RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Üllar Talviste hagi Kalle Muuli vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja
mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt.

2. Kohustada Kalle Muuli’t avaldama omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse
jõustumisest arvates ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne
järgmistel tingimustel:
2.1 mahus ¼ ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane
ega viimane;
2.2 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda
isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise
tekstiga:
„KALLE MUULI AVALDAS ADVOKAAT ÜLLAR TALVISTE KOHTA
VALEANDMEID“. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas Kalle Muuli peatüki pealkirjaga
„Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad
andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
2-13-25867
2
– Advokaat Üllar Talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti
riigile pakutud kompromissist.

3. Kohustada Kalle Muul’it avaldama omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse
jõustumisest arvates elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav
teadaanne järgmistel tingimustel:
3.1 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku komme-
taarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga:
„KALLE MUULI AVALDAS ADVOKAAT ÜLLAR TALVISTE KOHTA
VALEANDMEID“. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas Kalle Muuli peatüki pealkirjaga
„Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad
andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
– Advokaat Üllar Talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti
riigile pakutud kompromissist.

4. Välja mõista Kalle Muuli’lt mittevaraline kahju summas 5 000 (viis tuhat) eurot Üllar
Talviste kasuks.

Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud Kalle Muuli kanda 85 % ulatuses ja Üllar Talviste kanda 15 %
ulatuses.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate
dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused
1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse (I kd, tl 77-86) kohaselt palub hageja:
1) kohustada kostjat avaldama omal kulul ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber
lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
1.1. mahus ¼ ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane ega
viimane;
1.2. valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda isiku
kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: Kalle
Muuli avaldas advokaat Üllar Talviste KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus
„Isamaa tagatuba“ avaldas Kalle Muuli peatüki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles
vastavalt jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele
mittevastavad andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
– Advokaat Üllar talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile
pakutud kompromissist .
2) kohustada kostjat avaldama elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber
lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
2.1. valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku
kommentaarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: Kalle Muuli avaldas advokaat Üllar
Talviste KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas
Kalle Muuli peatüki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtu-
otsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
2-13-25867
3
– Advokaat Üllar talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile
pakutud kompromissist;
3) välja mõista kostjalt mittevaraline kahju 25 000 eurot;
4) menetluskulud jätta kostja kanda.
5) Alternatiivnõudena, juhul, kui kohus käsitleb kostja avaldatut väärtushinnangutena VÕS §
1046 lg 1 tähenduses, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt välja mittevaraline kahju
summas 25 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. 2012 andis kostja välja raamatu „Isamaa tagatuba, Mart Laari valitsus 1992-1994,“ milline
sisaldab muuhulgas peatükki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng“ (raamatu lk 227-228),
kus raamatu autor märgib muuhulgas järgmist: „2002. aasta juuni lõpus istusid Tallinnas
Radissoni SAS hotellis nõupidamise laua taha neli IMI esindajat. Nende vastas võtsid koha sisse
advokaadid Beevor ja Talviste. Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil
Sven Mikseril sõlmida IMIga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud
kulusid. Kokku 650 000 dollarit. IMI finantsdirektor Michael Biran oli kokkuleppe juba alla
kirjutanud. Oleks piisanud Sven Mikseri allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest
1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž 2003 lõpus Eesti kasuks välja mõistis. Mikser ei
läinud liimile. Ta ei kirjutanud kokkuleppele alla. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise
läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada. Kelle
vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, pole vist raske
oletada.“

3. Hageja osutas õigusabiteenust Eesti riigile vastavalt Eesti riigi (Kaitseministeeriumi kaudu) ja
Advokaadibüroo HETA vahel sõlmitud õigusabilepingule. Advokaadibüroo HETA omakorda
sõlmis allhanke korras lepingu Inglise advokaadibürooga BPE Solicitor, mille kaudu osutas
õigusabiteenust inglise advokaat John Beevor. Hageja kliendiks ei olnud Sven Mikser, vaid Eesti
riik (Kaitseministeeriumi kaudu). Hageja ja John Beevor osutasid õigusabiteenust soovitud ja
kokku lepitud ulatuses, viisil ja tähtaegadel, millega klient jäi rahule ega esitanud mingeid
pretensioone. Lisaks tasus Eesti riik hagejale esindamise eest tulemustasu.

4. Kostja, rikkudes hoolsuskohustust, võtmata eelnevalt hagejaga ühendust, on avaldanud
raamatus hageja osas järgmised ebaõigeid faktiväiteid:
1) „Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMI-
ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi“
2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti
riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada.“
Seega väidab kostja, et hageja üritas koos John Beevoriga toime panna kompromisslepingu
esitamisega kliendile pettuse ja, et hageja ja John Beevor oleksid seeläbi riigi arvelt saanud 1,1
miljonit dollarit. Kostja on levitanud ebaõigeid faktiväiteid hageja käitumise kohta, mis on hageja
au teotavad, väited loovad hagejast pildi kui isikust, kes ei ole aus ja pole seeläbi ametiala
esindajana usaldusväärne.

5. Kahest lausest koosneva väite abil seob kostja kompromissettepaneku ootamatu soovitamise
kliendile pettuse üritamisega, sest sellest selgub, et hageja ootamatu soovitus kliendile nõustuda
kompromissiga kujutas endast pettust, mida Sven Mikser läbi ei näinud. Teise lause puhul ei ole
tegemist oletustega, mille sisustamine jääb lugejatele. Kui antud kostja väide siduda kostja fakti-
väidetega, et hageja üritas toime panna pettust, saab iga mõistlik inimene aru, et pettuse
toimepanija saabki pettuse toimepaneku tulemusena mingit kasu. Lisaks ei jäta kostja mõistliku
inimesena mõtlemisele ruumi ka seetõttu, et kostja märgib, et „pole vist raske oletada,“ kelle
vahel raha jagamisele pidi minema. Mõistlik isik saab sellest aru, et järelikult siis pettuse toime-
panija ka raha jagamisel üheks osaliseks pidi olema. Kostja väidetust jääb arusaam, et peale
kompromissettepaneku esitamise kliendile, üritas hageja ka mõjutada oma klienti kompromiss-
ettepanekuga nõustuma, soovitades klienti see ettepanek sõlmida ning kostja sõnul seeläbi pettust
toime panna. Hageja ei väida, et mõistlik inimese saaks aru, et IMI oleks hagejale 1,1 miljonit
dollarit tasunud. Kostja väitest saab mõistlik inimene aru, et 1,1 miljonit dollarit, millest Eesti
2-13-25867
4
Vabariik oleks ilma jäänud, oleks läinud jagamisele, sealhulgas ka hageja vahel. Seejuures ei oma
tähtsust, kui suur oleks summa olnud, oluline ning hageja au teotav on see, et kostja väitis, et
hageja üritas toime panna pettuse, mille korral oleks Eesti riik kahju ja hageja kasu saanud.

6. Oluline on pidada silmas ka peatüki pealkirja „Advokaat Talviste lõppmäng,“ kus kostja esitas
temale teadaolevat faktoloogiat, mida kostja kinnitab ka ajalehe Postimees 19.10.2012 ilmunud
artiklis. Kui vaadelda teksti pealkirja ning teha sellest peatüki sisuga kooskõlas järeldusi, siis jääb
igale normaalsele ja keskmisele inimesele kõlama see, et hageja pettus ei õnnestunud. Kostja
poolsest faktiväidetest ja peatüki pealkirjast tuleneb koostoimes, et kostja väidab üheselt, et
pettuse korraldajaks oligi hageja, mitte IMI.

7. Raamatus esitatud pettus on karistusõiguslik kuritegu, mida nimetatakse kelmuseks (KarS §
209). Märgitud kuriteo olemuseks on isikus teadvalt vale ettekujutuse loomine tegelikest asja-
oludest ehk pettus varalise kasu saamise eesmärgil. Raamatus kirjeldatu kontekstis tähendanuks
kompromissettepaneku esitamine kliendile soovi luua millestki vale ettekujutus selleks, et saada
varalist kasu. Pettuse katse ehk süütekatse on teo toimepanemisele suunatud tahtlik tegu. Oluline
ei ole, kas pettuse all on mõeldud kelmust karistusseadustiku tähenduses või pettust tavaarusaama
kohaselt ehk teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest, igal juhul on sõnal
„pettus“ negatiivne kuvand. Hageja ei tea, milline osa kompromisslepingust oli suunatud Kaitse-
ministeeriumis kostja arvates vale ettekujutuse loomiseks, sest kompromissleping esitati kliendile
laekunud kujul, mis ei olnud ootamatu tegevus, vaid tavapärane ja kohane tegevus esindusõiguse
raames. Klient ei ole hagejale ega John Beevorile kunagi avaldanud, et tal olnuks mingitest asja-
oludest seoses kompromissiga või seoses õigusvaidlusega olnud või tekkinud vale ettekujutus.
Kliendil oli õigus kompromiss vastu võtta või tagasi lükata diskretsioonilisele otsuse alusel. Hea
advokaadipraktika ja kutse-eetika kohaselt on õigusteenust osutaval advokaadil kohustus
teavitada klienti kõikidest olulistest asjaoludest, mis said talle teatavaks vastavalt õigusteenuse
osutamise käigus. Ühelgi isikul polnud kompromissettepaneku esitamise ajal teavet, milliseks
võib kujuneda selles vaidluses kostja poolt viidatud Londoni arbitraažikohtu otsus.
Pahatahtlik on kostja seisukoht, et kompromissi sõlmimisel oleks tasutud lisaks mingit raha ja, et
selline lisasumma oleks olnud sõltuvuses vaidluse lahendamise lõpptulemisest Londoni
arbitraažis. Seda muuhulgas ka põhjusel, et hagi ei olnud kostja kirjeldatud kohtumise ajal veel
esitatud. Komplitseeritud õigusvaidluse perspektiivide kohta oli enne teenuse osutamise algust
hageja poolt Kaitseministeeriumil tellitud mainekalt advokaadibüroolt süvaanalüüs, mille
kohaselt olid riigi õiguslikke perspektiive hinnatud selles vaidluses lootusetuks ja anti soovitus
küsimusega mitte tegeleda. Kaitseministeerium pole kunagi pöördunud õiguskaitseorganitesse
avaldusega seoses raamatus osundatud pettusega, veel enam Kaitseministeerium jätkas sama
õigusabilepingu alusel õigusteenuse saamist kuni asja lahendamise lõpuni Londoni arbitraažis ehk
jätkas asjaajamist kostja seisukoha järgi pettust üritanud isikutega.

8. Kostja esitatud faktiväiteid ei vasta tegelikkusele ning kostjal lasub kohustus tõendada
vastupidist. Ebaõigete andmete all tuleb mõista ebaõigeid faktiväiteid, st et väite tõeväärtus on
kontrollitav. Ei ole vahet, kas faktiväide esineb vahetult tekstis või on see sõnastatud teksti
kontekstis. Lause on faktiväide, kui sisaldab mistahes kontrollitavaid andmeid, asjaolusid,
sõltumata andmete ja asjaolude tähendusest. Kostja peab tõendamata, et tõele vastavad järgmised
väited: 1) 26.07.2002 oli hagejale ja John Beevorile tõsikindlalt teada, milliseks kujuneb vaidluse
lõplik lahend Londoni arbitraažis 2003 lõpus ja kui palju raha riigile välja mõistetakse, 2) hageja
varjas kompromissi esitamisel kliendile väidetavat asjaolu ehk 1,1 miljoni dollari kindlasti teada-
olevalt täiendavat laekumist lisaks kompromissis pakutud summale ehk pettuslikult ja tahtlikult
lõi kliendile ebaõige kujutuse tegelikest asjaoludest, 3) kompromissettepaneku aktsepteerimisel
saanuks hageja ja John Beevor need 1,1 miljonit dollarit endale, 4) kompromissettepaneku
esitamisega ja soovitusega seda sõlmida üritas hageja toime panna pettust ja 5) pettuse
toimepanemise tulemusena oleks hageja saanud kasu raha näol. Eraldiseisvalt ei mängi seejuures
rolli, et kostja tugines faktiväidete avaldamisel mõnele muule allikale, kui tal endal vahetult olnud
2-13-25867
5
informatsioonile. Asjaolu, et kostja avaldas kolmanda isiku väidetut, ei muuda faktiväidet
väärtushinnanguks.

9. Hageja selgitab, et nn 1,002 miljoni dollariline esialgne kohtuväline pakkumine IMI poolt oli
seotud lisatingimustega osta Eesti Vabariigi poolt täiendavalt samu kaupu, mis esimesel korral.
IMI hilisem pakkumine summas 650 000 dollarit aga ei sisaldanud lisatingimusi, s.o see oli
majanduslikult soodsam pakkumine kui esialgne.

10. Isegi, kui tegemist oleks väärtushinnanguga, oleks seejuures tegemist negatiivse hinnanguga,
milleks hageja ega John Beevor ei ole andnud mingit põhjust. Hageja on töötanud advokaadina
üle 30 aasta, juhtinud advokaatide kutseorganisatsiooni. John Beevor on pikaajalise staažiga
advokaat ja on pikaajaliselt olnud Eesti Vabariigi aukonsuliks Suurbritannias. Selliste hinnangute
avaldamine on selles kontekstis hinnatav ebakohastena ja tegelikke asjaolusid mittearvestavate
hinnangutena. Hinnangute avaldamine on tekitanud hagejale moraalset kahju, sest hageja kutse-
tegevuse aluseks on usaldusväärsus.

11. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejal õigus taotleda
kohtuotsusega ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, koha ja ulatuse kindlaksmääramist kohtu
poolt selliselt, et see oleks efektiivne. Vastasel juhul tekib olukord, kus avalikkusele ajalehe
esiküljel ja suurel pinnal avaldatud au teotavad andmed lükatakse ümber viisil, mis ei pälvi
samasugust avalikkuse tähelepanu või tehakse seda mittetähenduslikult. Oluline on, et ebaõiged
andmed lükatakse avaldaja poolt ümber viisil, mis on otseses sõltuvuses isiku isiklike õiguste
rikkumise ulatusega. Kostja kirjutatud raamat on müügil kõigis Eesti raamatukauplustes kui ka
suurtes kaubanduskeskustes ning informatsioon raamatu kohta on kättesaadav elektroonilises
võrgus.

12. Kostja on ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitanud hagejale kahju. Avaldatud ebaõiged
andmed on trükis laialt levitatud, müügil üle Eesti ja informatsioon selle kohta on levitatud ka
internetis. Oluline on tuvastada, kui suur on olnud kostja raamatu tiraaž ja kui palju on müüdud e-
raamatuid. Faktiliselt pole tekitatud olukord kohtuotsuse rahuldamisel enam täies ulatuses
tagasipööratav ning toimunud kahjustus jääb kättesaadavaks kestvalt näiteks ka hageja laste-
lastele. Hageja ei taotle avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks raamatu kordustrükki,
mis oleks hageja arvates kostjat ebamõistlikult koormavaks andmete kummutamise viisiks.
Seetõttu on hageja esitanud taotluse ebaõigete andmete kummutamiseks piisavalt suure
loetavusega meediaväljaannetes.

13. Hageja selgitab ka, et hageja ei ole esitanud nõuet seoses „ootamatusega“ või asjaoluga, et
näiteks „minister on noor“ ja seetõttu ei tohi kohus hageja nõude piire ületada ning kostja väiteid
seoses vastavate sõnade ja väidetega analüüsida. Samas peab hageja vajalikuks märkida, et
kompromisslepingu esitamine kliendile tutvumiseks ja edaspidise käitumise otsustamiseks ei
olnud „ootamatu“ tegevuse mõttes, vaid tavapärane ja kohane tegevus esindusõiguse raames.
Antud sõnaga algavast lõigust tuleneb asjaolu, et hageja soovitas pärast nõupidamist IMI
esindajatega võtta vastu majanduslikult halvem otsus. Läbirääkimised olid veel käigus ning ühe
poole poolt kompromissi allkirjastamine ei tähenda, et läbirääkimised on läbi saanud.
„Ootamatult“ selle raamatulõigu kontekstist lähtuvalt saab tähendada vaid seda, et kostjale
teadaolevalt oli hagejale teada mingid asjaolud, millest lähtudes soovitas „ootamatult“
allkirjastada majanduslikult halvem kompromiss. Sõna „ootamatult“ viitabki just mingile
salakavalusele ja on seeläbi otseselt seotud samas lõigus allpool nimetatud pettusega ning ka
peatüki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng.“

14. Au ja hea nime kohtuliku kaitse seisukohast omavad olulist tähendust PS § 17, mis keelab au
ja hea nime teotamise ja PS § 25, mille kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju
hüvitada. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tekitatud mittevaraline kahju summas 25 000
eurot. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb ka au teotamise olemasolu korral kahjustatud isikule
2-13-25867
6
mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Oluline on üksnes see, et kannatanu
au on õigusvastaselt teotatud. Hageja palub arvestada ka VÕS §-i 134 lg 6.

15. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, siis palub hageja alternatiivselt
kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 25 000 eurot.

Kostja vastuväited
16. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

17. Kostja on ka seisukohal, et hageja nõue ei pruugi olla täidetav. Kostja ei oma mistahes
kontrolli ajalehe „Eesti Ekspress“ või elektroonilise väljaande „Delfi“ üle. „Eesti Ekspress“ ja
„Delfi“ otsustavad sõltumatult, kas ja milliseid avaldusi väljaanded avaldavad. Nimetatud
seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-161-05. Riigikohus oma
lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-80-13 on küll leidnud, et kostjat saaks kohustada esitama
meediaväljaandele üksnes taotluse avaldada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse, kuid kas
see ka avaldatakse, kohtuotsusega tagada ei saa.

18. Kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on asunud seisukohale, et
kostja avaldanud järgmistes lausetes: 1) „Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma
kliendil Sven Mikseril sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei
näinud Mikser pettust ise läbi“ ja 2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud
need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ ebaõiged
väited, et a) hageja üritas toime panna kompromisslepingu esitamisega kliendile pettuse ja, et b)
hageja oleks seeläbi riigi arvelt saanud 1,1 miljonit dollarit.

19. Kostja ei ole kirjutanud lauseid väitmaks, et hageja üritas Eesti Vabariiki mingil moel petta
või Eesti riigi arvelt raha teenida. See, et hageja on enda jaoks loonud subjektiivse arusaama
lausete tähendusest, ei tähenda, et kostja oleks hageja poolt etteheidetavaid väiteid avaldanud.
Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. Kohus peab tuvastama, mida kostja
mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

20. Kostja käsitles raamatus Iisraeli relvatehingut mitte ainult hagejat puudutavas peatükis, vaid
ka sellele eelnenud kaheksas peatükis. Peatükk, mille kostja, kasutades kirjanduslikku väljendus-
vabadust, pealkirjastas „Advokaat Talviste lõppmäng“, jutustab Iisraeli relvatehingu lõpp-
vaatusest ehk sellest, kuidas ilmnes, et IMI oli Eesti riiki petnud ning kuidas asuti IMI-lt raha
tagasi nõudma. Episoodis oli kandev roll tõesti hagejal, kes osales IMI-ga viimastes kohtuvälistes
läbirääkimistes ning, kes lõpuks esindas Eesti riiki Londoni arbitraažikohtu vaidluses. Seetõttu
sõnastaski kostja pealkirjaks „Advokaat Talviste lõppmäng.“ Pealkirja sõnastusel puudus/puudub
tagamõte. Kostja on peatükis läbivalt rääkinud IMI poolsest pettusest. Kostja ei seo hagejat
mistahes pettusega.

21. Lauses „Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril
sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust
ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada“
tulenevad järgmised faktiväited: 1) hageja oli Eesti Vabariigi lepinguline esindaja, 2) hageja
esitas Sven Mikserile IMI kompromissettepaneku ja 3) Sven Mikser oli noor minister. Nende
asjaolude osas vaidlus puudub ning tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega. Avaldatust ning esile
tõstetud lausest ei ole väljaloetav, et mingisuguse pettuse pani toime või üritas panna hageja.
Hageja tunnistab, et esitas kompromisslepingu Sven Mikserile, kuid seejuures ei selgita hageja,
kust nähtub, et kostja väidaks, et hageja üritas toime panna mistahes pettust. Kostja ei ole peatükis
kuskil väitnud, et hageja oleks kunagi mõjutanud IMI-d kompromissi koostama või, et hageja
oleks teinud, mistahes kujul koostööd IMI-ga. Mõistliku lugeja jaoks ei ole kostja avaldanud
väidet nagu oleks hageja üritanud kostjat petta ka seetõttu, et hageja näol on tegemist Eestis
tunnustatud advokaadiga. Üldteada on, et advokaat on kohustatud informeerima oma klienti
vastaspoole ettepanekutest ning toimingutest. Seega ei olnudki hagejal mõistliku inimese
2-13-25867
7
arusaama järgi teha muud kui esitada oma kliendi esindajale, s.o Sven Mikserile, vastaspoole
ettepanek. Kompromiss oli vastaspoole poolt juba allkirjastatud, seega ei saa mõistlik inimene,
lugedes raamatust peatükki, arvata, et hageja ise kompromissi paberile on pannud või kuidagi
omaenda klienti, s.o Eesti Vabariiki oleks petta üritanud.

22. Lauses kasutatud sõnade „ootamatult“ ja „soovitas“ kasutamine kostja poolt oli korrektne
ning vastas tegelikele asjaoludele. IMI poolt 650 000 dollarilise kompromissettepaneku tegemine
oligi ootamatu, kuna varasemalt oli IMI pakkunud kohtuväliselt kokkulepet summas 1,002
miljonit dollarit. Sõna „soovitas“ kasutamine on samuti mõistetav, kuna hageja esitas
kaitseministrile kokkuleppe, mis oli IMI poolt juba allkirjastatud. Kui leping on juba ühelt poolt
allkirjastatud, ei toimu reeglina enam läbirääkimisi tingimuste üle, vaid eeldatakse üksnes teise
poole poolt allkirjastamist. Seega on arusaadav, et hageja esitas kokkuleppe Sven Mikserile
allkirjastamiseks. Nimetatu näitab, et kostja ei ole kasutanud nimetatud sõnu ebaõigesti ega
vihjanud sõnade kasutamisega hageja poolt mistahes pettuse üritamisele.

23. Lause „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis
Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada,“ on abstraktne ning kostja on lause
sisustamise jätnud faktide pinnalt lugejale. Nimetatud lausest ei tulene süüdistust hageja suunas
ega sisalda ühtegi faktiväidet, mida oleks võimalik süüdistavana käsitada. Ka hageja poolt tellitud
keeleekspertiisis tuuakse välja, et nimetatud lause ei ole üheselt seostatav konkreetse isikuga ning
kontekstis on lugejal võimalik „kelle“ alla paigutada kõik neli pettuse potentsiaalset subjekti ehk:
IMI, advokaadid Beevor ja Talviste ning küsimärgiga ka Leonid Apananski, sest tema
seosed/seotus asjaga ei selgu. Mõistliku inimese seisukohast on antud juhul võimatu teha
järeldust, et kostja esitas peatükis faktiväite, et hageja oleks riigi arvelt saanud 1,1 miljonit
dollarit. Seda põhjusel, et esiteks ei selgu eelnevast tekstist, et hageja oleks toime pannud pettuse
ja see ei tundu ka loogiline, kuna hageja esindas ju ise Eesti riiki, ja teiseks on lausa uskumatu, et
kui IMI oleks saavutanud Eesti Vabariigiga kompromissi ja pidanud Eesti Vabariigile tasuma
üksnes 650 000 dollarit, oleks IMI tasunud hagejale veel 1,1 miljonit dollarit. Puudub mis tahes
ratsionaalne põhjus IMI poolt selliseks käitumiseks. Kui hageja on ise siseveendumusel, et kostja
on väitnud, et hageja ja Beevor oleksid saanud 1,1 miljonit dollarit, siis on see hageja õigus oma
arusaamale, kuid see ei peegelda peatükis avaldatud objektiivset sisu.

24. Oluline on asja juures, et hageja poolt välja toodud laused ei ole kostja poolt kirjutatud
peatükis kõrvutiasetsevatena ehk hageja poolt etteheidetavate lausete vahel ei ole sellist
omavahelist seost ega mõju nagu hageja soovib näidata. Kuna esimesele etteheidetavale lausele
järgnes selgitus selle kohta, kuidas IMI oli juba kompromissi esitanud allkirjastatult, siis saab
lause, mis räägib noore ministri poolt pettuse mitte läbinägemisest, viidata üksnes IMI enda
tegevusele, mitte mitu lauset varem viidatud hageja tegevusele. Kuivõrd hageja poolt etteheidetav
lause „noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi,“ ei sisalda hageja kohta, mistahes
andmeid ning lause ei järgne vahetult hagejat puudutavale lausele, ei saa eeltoodud lausest lugeda
välja hageja kohta, mistahes faktiväidet, rääkimata väitest, et hageja oleks üritanud läbi viia
pettuse.

25. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja osas ebaõigeid faktiväiteid, siis ei saa kostja tõendada ka
väidete tõelevastavust. Kostja on täitnud hoolsuskohustust kõigi faktide suhtes, mida kostja
peatükis või raamatus esitas. Kostjal puudus hoolsusest tulenev kohustus kontakteeruda hagejaga
peatüki kirjutamise teemadel. Käesoleval juhul ei ole rakendatav VÕS § 1047 lg 4 ning hagejal
puudub õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.

26. Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ka hageja mainet kahjustavaid õigusvastaseid
väärtushinnanguid. Peatükis esitas kostja talle teadaolevat faktoloogiat ning ei esitanud peatükis
hageja suhtes hagiavalduses etteheidetud süüdistusi. Kostja ei ole oma raamatus andnud sõnale
„pettus“ karistusõiguslikku sisu. Ka keeleekspertiis ei tuvastanud sõnal „pettus“ kriminaal-
õiguslikku tähendust. Sõna „pettus“ tähendab tavalise mõistliku inimese jaoks siiski üksnes
tegelikest asjaoludest eksitusse viimist või varjamist, mitte aga kohe kellegi süüdistamist kuriteos.
2-13-25867
8
Keskmine mõistlik inimene ei seosta sõna „pettus“ koheselt kriminaalõigusega. Kuna antud juhul
ei ole kostja hagejat süüdistanud mis tahes pettuse, kas karistusõiguslikus või tsiviilõiguslikus
mõttes, üritamises või korraldamises, puudub vajadus termini tähenduse ja selle mõju
põhjalikumaks analüüsiks.

27. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja suhtes väärtushinnanguid, ei
ole avaldatud väärtushinnangud õigusvastased. Kostja on oma raamatu peatükis nendes lausetes,
millele on tuginenud hageja, esitanud objektiivselt kehtivad faktid (hageja oli Eesti Vabariigi
lepinguline esindaja; hageja esitas Sven Mikserile IMI kompromissettepaneku ja Sven Mikser oli
noor minister). See, et kostja on sõnastanud faktoloogia ilukirjanduslikult ning jätnud õhku
küsimuse, mis oleks saanud IMI-le makstud 1,1 miljonist dollarist, kui oleks allkirjastatud
viimane kompromisspakkumine, ei viita negatiivselt hagejale. Kui kohus leiab, et peatükk siiski
viitab negatiivselt hagejale, siis on antud juhul peatükis avaldatu õigustatud just nende eeltoodud
faktidega. Kostja ei ole teinud peatükis ühtki meelevaldset järeldust, vaid on faktide pinnalt
jätnud ruumi järelduste tegemiseks pigem lugejale. Kuivõrd otseselt negatiivseid väärtus-
hinnanguid kostja hageja suhtes ei avalda, rääkimata äärmiselt negatiivsetest väärtushinnangutest,
siis juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja suhtes väärtushinnanguid, ei ole
need kindlasti õigusvastased VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

28. Kostja ei ole hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Hageja ei ole tõendanud hagejale
tekkinud mittevaralisi halvemusi. Hageja ei selgita, mida tähendab trükis laialt levitatud ja, kuidas
on raamatu ilmumine tekitanud hagejale „kahjustusi,“ mis õigustaks mittevaralise kahju
hüvitamise nõude esitamist. Hagiavaldusest ei nähtu, et peatüki ilmumine raamatus oleks kaasa
toonud hagejasse avaliku suhtumise olulise halvenemise ja maine languse või muud probleemid.
Hageja on endiselt tunnustatud ning lugupeetud vandeadvokaat. Seega ei ole hagejat puudutava
peatüki avaldamine märkimisväärselt hageja au ja head mainet riivav, mis võiks põhjendada
mittevaralise kahju väljamõistmist. Lisaks ei ole 17.06.2013 seisuga mainitud raamatu hagejat
puudutavat episoodi üheski ajakirjandusväljaandes ega elektroonilises andmebaasis. Seega ei ole
igal juhul raamatus avaldatud hagejat puudutav peatükk avalikkusele elektrooniliselt kättesaadav
ega ole leidnud avalikkuses laiemat kõlapinda. Samuti ei ole hagejale kahju tekitav avaldatu
iseloom, st sisu, eesmärk. Avaldatu eesmärgiks ei olnud hageja kahjustamine, vaid faktoloogia
esitamine ja lugejale tõlgendus- ja mõtlemisruumi jätmine.

Maakohtu otsuse põhjendused

29. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle hageja Üllar
Talviste (II kd, tl 34-38) ja kostja Kalle Muuli (II kd, tl 39-44) ning tunnistajad Krista Kerge (II
kd, tl 75-78), Sven Mikseri (II kd, tl 79-84), Lauri Almanni (II kd, tl 85-90), Madis Mikko (II kd,
tl 91-93), kuulanud kirjalikult üle tunnistaja Indrek Kanniku (II kd, tl 23-24 (hoiatus), 49-58),
hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

30. Hageja esitas kohtule alljärgnevad nõuded:
1) kohustada kostjat avaldama omal kulul ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber
lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
1.1. mahus ¼ ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane ega
viimane;
1.2. valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda isiku
kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: Kalle
Muuli avaldas advokaat Üllar Talviste KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus
„Isamaa tagatuba“ avaldas Kalle Muuli peatüki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles
vastavalt jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele
mittevastavad andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
– Advokaat Üllar talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile
pakutud kompromissist
2-13-25867
9
2) kohustada kostjat avaldama elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber
lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
2.1 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku
kommentaarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: Kalle Muuli avaldas advokaat Üllar
Talviste KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas
Kalle Muuli peatüki pealkirjaga „Advokaat Talviste lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtu-
otsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed:
– Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust;
– Advokaat Üllar talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile
pakutud kompromissist;
3) välja mõista kostjalt mittevaraline kahju 25 000 eurot;
4) menetluskulud jätta kostja kanda.
5) Alternatiivnõudena, juhul kui kohus käsitleb kostja avaldatut väärtushinnangutena VÕS § 1046
lg 1 tähenduses, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt välja mittevaraline kahju summas
25 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja nõuete aluseks on kostja poolt 2012 avaldatud raamatus „Isamaa tagatuba, Mart
Laari valitsus 1992-1994,“ hageja osas järgmised ebaõigeid faktiväiteid:
1) „Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMI-
ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi“
2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti
riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada.“

32. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kirjutanud lauseid väitmaks, et hageja üritas Eesti
Vabariiki mingil moel petta või Eesti riigi arvelt raha teenida. See, et hageja on enda jaoks loonud
subjektiivse arusaama lausete tähendusest, ei tähenda, et kostja oleks hageja poolt etteheidetavaid
väiteid avaldanud. Kostja käsitles raamatus Iisraeli relvatehingut mitte ainult hagejat puudutavas
peatükis, vaid ka sellele eelnenud kaheksas peatükis. Peatükk, mille kostja, kasutades
kirjanduslikku väljendusvabadust, pealkirjastas „Advokaat Talviste lõppmäng“, jutustab Iisraeli
relvatehingu lõppvaatusest ehk sellest, kuidas ilmnes, et IMI oli Eesti riiki petnud ning kuidas
asuti IMI-lt raha tagasi nõudma. Episoodis oli kandev roll tõesti hagejal, kes osales IMI-ga
viimastes kohtuvälistes läbirääkimistes ning, kes lõpuks esindas Eesti riiki Londoni arbitraaži-
kohtu vaidluses. Seetõttu sõnastaski kostja pealkirjaks „Advokaat Talviste lõppmäng.“ Pealkirja
sõnastusel puudus/puudub tagamõte. Kostja on peatükis läbivalt rääkinud IMI poolsest pettusest.
Kostja ei seo hagejat mistahes pettusega.

33. Hageja põhinõude nõudenormiks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete
avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete
ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli
õigusvastane. Samuti kuulub kohaldamisele sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt
teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse
õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele; sätte eesmärk on
au teotavate või majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamise korral pöörata ümber tõendamis-
koormus vastavate asjaolude tegelikkusele vastavuse osas.

35. Seega on hagejal õigus nõuda kostja poolt enda kohta esitatud faktiväidete ümberlükkamist,
kui kostja ei tõenda avaldatud asjaolude vastavust tegelikkusele.

36. Ebaõigete andmete avaldamise all mõistetakse ebaõigeid faktiväiteid, s.t. asjaolusid, mille
tõeväärtus on kontrollitav. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid, tuleb välja selgitada avaldatu
tõlgendamise teel. Ebaõigeteks faktiväideteks võivad olla ka nn. kaudsed faktiväited, s.t. selliste
väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide. Ebaõigete andmete
avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline kahju hüvitamise seisukohalt.

2-13-25867
10
37. Hageja arvates on kostja poolt kirjutatud raamatus „Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus
1992-1994“ peatükis „Advokaat Talviste lõppmäng“ (I kd, tl 10-12) järgmistes peatüki lausetes:
1) „Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMI-
ga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni katud kulusid,“
2) „Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi,
kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada,“
3) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti
riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“
kostja avaldanud hageja osas järgmised faktiväited:
a) hageja üritas toime panna pettust,
b) hageja üritas saada rahalist kasu Iisraeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud
kompromissist.

38. Kostja väited, mille kohaselt ei ole kostja selliseid faktiväiteid esitanud, on alusetud. Kostja
kirjalike seisukohtade ja vande all antud ütluste (II kd, tl 45-44) kohaselt on kostja nimetanud
petjaks IMI-d.

39. Riigikohus on rõhutanud, et faktiväidete sisu hindamisel tuleb avaldatud faktiväiteid võtta
sellistena nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese
arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjas 3-2-1-161-05, p 11 ja 3-2-1-
67-10, p 21).

40. Kohtule esitatud Phd Krista Kerge poolt koostatud tekstiekspertiisi (I kd, tl 13-15) ja tema
vande all antud ütlustega (II kd, tl 75-78) on tõendatud, et mõistlik inimene saab tekstist aru
selliselt, et hageja on üritanud Eesti Riiki petta ja Londoni arbitraaži otsusel tagasi saadud 1,75
miljonist dollarist oleks riik just halbade nõuandjate tõttu kaotanud enamuse ja, et küllap
niisuguse nõu andjad on siis omakasu peal väljas olnud. Advokaadid on tekstis asetatud halba
valgusesse. Tekstiekspertiisis on leitud, et just kahe isiku, hageja ja advokaat John Beevori, roll
pettust üritava subjektina muutub tugevaks tänu sellele, et analüüsitavatel lehekülgedel esitatakse
üks kirjeldatud sündmustest hilisem fakt, mis ülejäänud 2002 toimunud sündmuste narratiiviga
otse ei haaku: asjaolu, et Londoni arbitraaž mõistab Eesti kasuks 2003 välja 1,75 miljonit dollarit.
See fakt mainituna otse kokkuvõtva lõigu eel, kus sündmuskulgu tähistab sõna „pettus,“
implitseerib kahtluse, et nimetatud isikud üritasid rolliga „pettuse õnnestumise korral“ riigile
kahju tekitada.

42. Kohus leiab, et kohtule veenev ei ole kostja poolt tellitud ajalehe „Postimees“ peatoimetaja ja
Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Priit Pullerits’i (kostja kauaaegne tuttav ja endine
töökaaslane) poolt koostatud arvamus (I kd, tl 71-72). Kuna Priit Pullerits’i ei kuulatud üle
tunnistajana, siis hindab kohus tema poolt koostatud arvamust dokumentaalse tõendina
juhindudes TsMS § 293 lg 2.. Lisaks on Krista Kerge täiendava arvamusega (I kd, tl 120-121)
tõendatud, et Priit Pullerits’i arvamus ei ole tõsiseltvõetav ning on tendentslik, ega lähtu eesti
keelt vabalt valdava mõistliku isiku rollist, vaid apelleerib sellele, et „Talviste esindas ju
kaitseministeeriumi, mitte IMI-t.“ Krista Kerge on leidnud, et Priit Pullerits’i jutt on
demagoogiline ehk mõtteseosed on haakumatud või lünklikud seal, kus tekst on näiliselt siduv.
Priit Pullerits’i arvamus, et petjaks oli IMI, ei ole mõistlik, kuna fraas „kelle vahel oleks
jagunenud 1,1 miljonit dollarit“ ei saa käia ühe petja ehk IMI kohta, vaid viitab mitmusele ning
sama väite kõrval seisev kõrvallause „pole vist raske oletada“ sunnib otseselt lugejat ise järeldusi
tegema ehk asesõna „kelle“ taga seisvaid isikuid tekstist järeldama. Eeltoodule tuginedes leiab
kohus, et Priit Pullerits on arvamuse koostanud pidades silmas kostja huve.

43. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et analüüsida tuleb tervikteksti, sh ka pealkirja „Advokaat
Talviste Lõppmäng.“ Seisukohale, et analüüsida tuleb tervikteksti, on tõendatud ka tunnistaja
Krista Kerge ütlustega. Analüüsides tervikteksti ja peatüki pealkirja, ei nähtu kuidagi, et kostja
seostab pettuse korraldamist vaid IMI-ga. Analüüsides tervikteksti ja pealkirja on mõistlikule
inimesele üheselt arusaadav, et kostja arvates on pettuse korraldajaks ja kasusaajaks muuhulgas
2-13-25867
11
hageja. Kui siduda kostja väide „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1
miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ kostja faktiväitega,
et hageja üritas toime panna pettust, saab iga mõistlik inimene aru, et pettuse toimepanija on see,
kes saab pettuse toimepaneku tulemusena kasu. Tekstiekspertiisis on Krista Kerge märkinud, et
lause lõpust „…pole vist raske oletada“ tuleneb, et lugejat sunnitakse tekstis järeldama, kes need
on, mis teksti mõttest huvitatud lugejat paneb otsima, keda kõiki teksti põhjal võib pettuses
kahtlustada. Ühe isikuna kerkib antud küsimuses teksti põhjal kindlasti esile hageja. Lisaks on
Kirsta Kerge oma arvamustes märkinud, et sõna „kelle“ viitab mitmusele, mistõttu ei ole
võimalik, et kostja on mõelnud petjana IMI-d.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et kostja on raamatus „Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus
1992-1994“ peatükis „Advokaat Talviste lõppmäng“ järgmistes peatüki lausetes: 1) „Ootamatult
soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMI-ga kokkulepe
summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid,“ 2) „Noore ministrina ei näinud
Mikser pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel
hoiatada,“ 3) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit,
mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ avaldanud hageja osas kaudsed
faktiväited: a) hageja üritas toime panna pettust, b) hageja üritas saada rahalist kasu Iisraeli
relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.

45. Riigikohus on märkinud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et
esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis
käivad hageja kohta (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-145-07, p 13). Käesoleval juhul saab
mõistlikult järeldada, et kostja oma raamatu peatükis on avaldanud hageja suhtes kaudsed faktid,
et hageja üritas riiki petta ja pettuse õnnestumise korral oleks saanud osa 1,1 miljoni dollari
jagamisest. Tegemist on faktiväidetega, kuna kostja on konkreetse sündmuse raames toonud välja
hulga faktilisi asjaolusid. Ka oma 19.10.2012 ilmunud intervjuus (I kd, tl 87-89) ajalehe
Postimees peatoimetaja Alo Rauniga kinnitas kostja, et raamat „Isamaa tagatuba“ on jutustus
kostja suu läbi ning iga sõna või lause taga on dokument või kellegi mälestus ning kostja
fantaasiat antud asjas ei ole, kuna 99,9% raamatust on dokumentaalne. Kostja ei ole tõendanud
nende väidete tegelikkusele vastavust.

46. Tunnistajate Sven Mikseri (II kd, tl 79-84) ja Lauri Almanni (II kd, tl 90) vande all antud
ütlustega ja Indrek Kannik poolt kirjalikult vande all antud ütlustega (I kd, tl 49-58) on tõendatud,
et tunnistajatel puuduvad andmed selle kohta, et hageja üritas Eesti riiki petta ning, et Eesti riik
oleks kunagi pöördunud selles küsimuses õiguskaitseorganite poole. Tunnistajad on ka
kinnitanud, et puudusid pretensioonid seoses kõnealuses küsimuses riigi esindamisega, samad
esindajad viisid edukalt vaidluse lõpuni arbitraažikohtus. Ka kostja enda poolt vande all (I kd, tl
39-44) antud ütlustega on tõendatud, et tal puuduvad andmed selle kohta, et Eesti riigi esindajad,
advokaadid Talviste ja Beevor, kuulusid nende inimeste ringi, kelle vahel oleks jaotatud välja
petetud raha.

47. Tunnistaja Lauri Almann on ka märkinud, et kompromissettepaneku esitamises ei olnud
midagi erakorralist ega iseäralikku, sest selliseid pakkumisi tehakse ja allkirjastatakse, tulemus ei
ole ette teada (II kd, tl 88). Kokkuvõttes tegid advokaadid väga head tööd, dokumendid olid väga
korralikult ette valmistatud, Kaitseministeeriumil oli hea ja kindel tunne (II kd, tl 90).

48. Muid tõendeid, peale tunnistajate üle kuulamise taotluse, ei ole kostja esitanud.

49. Kuivõrd kaudsed faktiväited rajanevad tegelikkusele mittevastavatele andmetele, siis on
hagejal õigus nõuda ka nende andmete ümberlükkamist.

50. Seega kohustab kohus kostjat kaudsed faktiväited ümber lükkama vastavalt resolutsioonis
toodule. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on kohtule esitanud ajalehe „Eesti Ekspress“ ja
elektroonikaväljaande „Delfi“ kinnitused, et nad on valmis avaldama vastavad teated, siis on
käesolev resolutsioon täidetav.
2-13-25867
12

51. Kohus ei saa kostjat kohustada hageja ees vabandama, mistõttu jätab kohus hageja tekstist
välja sõna „JA VABANDAB,“ kuid märgib, et ümberlükkamisteatega koos vabanduse esitamine
hageja ees oleks tõhus samm hageja mainekahjustamise heastamiseks. Oma olemuselt on
ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi sarnane mittevaralise kahju hüvitamise hagiga. Seetõttu
ei pea kohus hagi piiridest väljumiseks seda, kui kohus kohustab ümberlükkamise teadet
avaldama mõnevõrra teistsuguses sõnastuses kui nõudis hageja, mis samal põhjusel tähendab, et
kohus ei ole hagi rahuldanud osaliselt.

52. Hageja on kohtule esitanud ka nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot.

53. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule temalt vabaduse võtmisest, kehavigastuse
tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au
teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju
hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse
mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise
suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks
teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Mittevaralise
kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks
üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju
hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel
rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast
rikkumist. Kohus, mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest, peab
arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda,
kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa
tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu lahendeid kohtuasjas nr 3-2-1-83-10, p 15;
kohtuasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; kohtuasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; kohtuasjas nr 3-2-1-152-09, p
16). VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise
kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada
kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja
varalist seisundit.

54. Hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et kostja raamat „Isamaa tagatuba. Mart
Laari valitsus 1992-1994“ on trükis laialt levinud, müügil üle Eesti ja informatsiooni selle kohta
on levitatud ka internetis (I kd, tl 90-97). Kuna raamatus on pettust seostatud hageja kutse-
tegevusega, siis on see hageja mainet kahjustav otseselt hageja suhetes tema klientidega. Lisaks
jääb vastav tekst kättesaadavaks ka hageja lastelastele jne. Hageja seletuste kohaselt on kirjutatu
põhjustanud hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, töövõime langust, ärevust.
Hagejal on tulnud taluda pilkeid klientidelt, äripartneritelt ja isikutelt, kellega lävis ja lävib.
Riigikohus on leidnud, et mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist
seisundit ja tegevust. Moraalse kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse ning neid ei ole
võimalik tõendada (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-43-09). Lisaks jätkab kostja jätkuvalt
avalikku „ülbitsemist“ avaldades enda Facebooki kontol 13.02.2014 sissekande: „No ei vabanda
ma selliste meeste ees, ei vabanda, ärgu lootkugi. Vaidlus käib kolme lause üle, mis asuvad
Isamaa tagatoas lk 227-228 (alapeatükk Advokaat talviste lõppäng).“

55. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja käitumist ja raamatu levikut, leiab kohus, et on
põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju summas 5 000 eurot.

56. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 1047 alusel, siis kohus ei anna hinnangut hageja
alternatiivnõudele VÕS § 1046 alusel.

57. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu hinnangul tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

2-13-25867
13
Menetluskulude jaotus
58. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja hageja
kanda 15 % ulatuses.
Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist
kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

59. Hagihind on tulenevalt TsMS § 132 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel 28 500 eurot (3500 + 25 000).

/allkirjastatud digitaalselt/
Taimi Kollom
Kohtunik

Download PDF
Email
Report

Note close

Firefox recommends the PDF Plugin for Mac OS X for viewing PDF documents in your browser.

We can also show you Legal Updates using the Google Viewer; however, you will need to be logged into Google Docs to view them.

Please choose one of the above to proceed!

LOADING PDF: If there are any problems, click here to download the file.

Share

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *